1

Kas tööandja võib vanemal keelata töötajal lapsega seotud olulistel üritustel osalemast?

JahA
EiB
Ei. Tööandjal on kohustus anda tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses isiklike asjade ajamiseks sh olla töölt eemal perekondlikul, haiguse või õnnetusjuhtumiga seotud põhjusel, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega.

Kas töötajale peab olema selge, kelle poole pöörduda, kui tekib ootamatu vajadus töölt ära käimiseks?

JahA
EiB
Jah. Nii töötaja kui tööandja huvides on, et organisatsioonis on kokkulepitud selged reeglid, kuidas töötaja saab kasutada oma õigust ootamatute asjaolude ilmnemisel töölt ära käia.

Kas tööandjal on kohustus töö ja pereelu ühitamist soodustada?

JahA
EiB
Jah. Tööandjal on kohustus töötaja vajadusi arvestades töö ja pereelu ühitamisele kaasa aidata. Tööandja poolt pakutud lahendused võivad olla erinevate töötaja puhul erinevad, lähtudes konkreetse töötaja vajadustest.

Kas väljaspool kokkulepitud tööaega peab vastama ülemuse kõnedele?

JahA
EiB
Ei. Töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid tööajal. Töövälisel ajal ei pea ta tööandjale kättesaadav olema ega tööülesandeid täitma.

Kas kodus tehtav tasustamata töö on ka töö?

JahA
EiB
Jah. Kuigi koduste majapidamistööde ja teiste pereliikmete eest hoolitsemise eest keegi tasu ei maksa, on see samuti töö. Koduste ülesannete all ägavat vanemat võib aidata tema töökohas töökorralduse muutmine, näiteks paindliku või osalise tööaja või kokkulepitud määral kaugtöö võimaldamise kaudu. Samuti aitab töö ja pereelu ühitamisele kaasa töötajale töölt vaba aja andmine pakilistel perekondlikel põhjustel või muul põhjusel, et ka eraelu vajadused oleksid rahuldatud.

Kui peres keegi vajab igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi, kas siis seda peab pakkuma tööl käiv pereliige?

JahA
EiB
Ei. Kui inimene vajab igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus.

Kas tööintervjuul võib küsida laste(saamise) kohta?

JahA
EiB
Ei. Tööandjal on keelatud küsida andmeid raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise kohta. Ka lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades ei või nõuda tööle soovijalt andmeid, mis puudutavad ebaproportsionaalselt tööle soovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Selliste küsimuste hulka loetakse muu hulgas küsimused kandidaadi perekonnaseisu, laste olemasolu ja perekondlike kohustuste kohta.

Kas töötaja võib tööandjale esitada oma ettepanekuid tööaja korraldamiseks?

JahA
EiB
Jah. Töökohal tasub tööandjaga konstruktiivselt rääkida töö ja pereelu ühitamisega seotud vajadustest ja probleemidest. Tööandjale tuleb selgitada, millised on töötaja vajadused, et töö ja pereelu tasakaalus oleks. Loomulikult tuleb töö võimalikult hästi ära teha, aga ehk saab seda mõni päev teha kodus jne? Lisaks saab abi elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest ja koolist.

Kas vanavanemad peaksid loobuma tööst ja hakkama lapsi hoidma?

JahA
EiB
Ei. Aga vanavanemad saavad kindlasti aidata. Näiteks lapselapse haiguse ajal saab arst anda hoolduslehe ka vanavanematele ja see annab õiguse töölt puududa koos olulises osas töötasu säilitamisega. Loe juurde volinik.ee/vanus/lae-alla-raamat-ise-oled-vana/

Kas vajadusel võib lapse töökoosolekule kaasa võtta?

JahA
EiB
Jah. Kui vanemal pole võimalik last hoidjaga jätta, tuleb laps tööle kaasa võtta ja see on normaalne – vastupidise suhtumise väljendamine võib olla ahistamine. Ahistamine on inimesele soovimatu või ebameeldiv korduv käitumine, mis loob alandava, ründava, solvava või vaenuliku keskkonna ja mis põhineb näiteks kellegi sool, rassil, nahavärvil, rahvusel, usutunnistusel või veendumustel, vanusel, puudel või seksuaalsel sättumusel. Ahistamine on üks diskrimineerimise vorme.

Kas töökaaslased võivad halvustada kolleegi, kes on tulnud koosolekule lapsega?

JahA
EiB
Ei. Töökollektiivis lapsevanema suunal tehtud halvustavad pilked või vihaga öeldud kommentaarid võivad vanema panna end ebamugavust tundma ja ta võib seda tajuda ahistamisena. Seetõttu ei sobi töökeskkonnas halvustada inimesi nende lahutamatute omaduste pinnalt – näiteks lapsevanemaks olemise tõttu.

Kas isal on samuti õigus lapsega kodus olemiseks puhkust saada?

JahA
EiB
Jah. Eestis on vanemapuhkus ja eraldi isapuhkus, mida töötavatel isadel on õigus saada 30 kalendripäeva lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkuse eesmärk on julgustada isasid rohkem oma lastega tegelema ja nii jaguneb lapse kasvatamisega seotud koormus võrdsemalt mõlema vanema vahel.

Kas pereliikmetel on kohustus täisealist lähisugulast tööajast hooldada?

JahA
EiB
Ei. Kui täisealine inimene ei ole võimeline ise ennast ülal pidama, tekib tema lähisugulastel (vanematel, lastel, vanavanematel või lapselastel) kohustus teda ülal pidada. Oma vanemate ja vanavanemate ülalpidamise kohustust ei tohi segamini ajada kohustusega neid isiklikult tööajast hooldada. Inimese abivajaduse suurust hindab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus abivajadusega inimest aidata.

Kas ühe vanema töökohustused on alati tähtsamad kui teise hobid?

JahA
EiB
Ei. Mõlemal vanemal on õigus tasakaalus töö, pere ja eraelule. Igal inimesel on õigus valida endale meelepärane eneseteostuse viis kartmata, et talle saab seetõttu omaks halvem suhtumine või kohtlemine ehk diskrimineerimine. Naiste ja meeste otsustusõigust ei tohiks piirata ega dikteerida soolised stereotüübid, teiste inimeste veendumused, arvamused ja hinnangud.

Kas kõrvalist abi vajav inimene saab ka ise midagi jõukohast teha?

JahA
EiB
Jah. Inimese abivajadusest sõltumata tuleb inimesele anda võimalused teistega võrdväärselt ühiskonnaelus osalemiseks. Kui inimesel on soov ja tahtmine midagi teha, ei pea tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid häbenema, vaid küsima kohandusi paremaks toimetulekuks.

Kas paindlik tööajakorraldus erineb oluliselt tavapärasest?

JahA
EiB
Jah. Kui tavapärane täistööaeg on esmaspäevast reedeni kellast kellani, siis paindliku tööaja korralduse puhul pole tööaeg tavapärane, vaid see on osaajaga või töötatakse mittetavapärastel aegadel (õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel). Mittetavapärane on ka vahetustega töö (summeeritud tööaja arvestuse alusel).

Kas koosoleku võib planeerida pärast tööpäeva lõppu?

JahA
EiB
Ei. Töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid tööajal. Tööajast välisel ajal ei pea ta tööülesandeid täitma.

Kas kohalikult omavalitsuselt saab abi küsida lapsehoiu korraldamiseks?

JahA
EiB
Jah. Kohalikud omavalitsused osutavad erinevaid sotsiaalteenuseid. Näiteks osutavad kohalikud omavalitsused 1,5-aastase kuni 3-aastase lapse lapsehoiuteenust, et toetada vanema toimetulekut ja töötamist.

Kas lisaks isiklikule tugivõrdgustikule saab abi küsida ka tööandjalt või kohalikust omavalitsusest?

JahA
EiB
Jah. Töökohal peab töötaja eelkõige töö ja pereelu ühitamisega seotud vajadustest ja probleemidest tööandjale teada andma. Tööandjale tuleb selgitada, millised on töötaja vajadused, et töö- ja pereelu tasakaalus oleks. Lisaks saab abi elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest ja koolist.

Kas kool vastutab õpetamise eest?

JahA
EiB
Jah. Vanemad ei pea last kodus õpetama. Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel tuge, mida kool peab neile andma. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.

Kas ülemus võib töövälisel ajal töötajat kodus tülitada?

JahA
EiB
Ei. Töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid tööajal. Töövälisel ajal ei pea ta tööülesandeid täitma, vastama tööandja kõnedele ega tööandjat kodus vastu võtma.

Kas töötaja peab tööandjale oma vajadustest rääkima?

JahA
EiB
Jah. Töökohal peab töötaja eelkõige töö ja pereelu ühitamisega seotud vajadustest ja probleemidest tööandjale teada andma. Tööandjale tuleb selgitada, millised on töötaja vajadused, et töö- ja pereelu tasakaalus oleks. Alles seejärel tekib tööandjal kohustus töötaja vajadustega mõistlikul määral arvestada.

Kas tööandja peab sekkuma, kui töökollektiivis halvustatakse kaastöötajat tema soo tõttu?

JahA
EiB
Jah. Töökollektiivis tehtud halvustavad pilked või vihaga öeldud kommentaarid võivad mõne inimese panna end ebamugavust tundma ja ta võib seda tajuda ahistamisena. Seetõttu ei sobi töökeskkonnas halvustada inimesi nende lahutamatute omaduste pinnalt. Selgelt ahistavatena mõjuvate kommentaaride puhul ei ole tööandjal lubatud jääda passiivseks põhjendusega, et tegemist on töötajate omavahelise arusaamatusega. Vastupidi, tööandja peab töökaaslaste põhjustatud ahistamisjuhtumid lõpetama. Tööandja kohustus on tagada, et ükski töötaja ei tunneks end töökeskkonnas ahistatuna

Kas teadsid, et tööandja peab arvestama töötajate vajadustega?

JahA
EiB
Jah/ei. Töö ja pereelu ühitamine tähendab töötingimuste kujundamist mõistlikul määral sobivaks kõigile töötajatele. Konkreetsetest tööülesannetest ja töökohast lähtuvalt on erinevaid võimalusi, kuidas tööandja saab aidata töötajal töö- ja pereelu tasakaalustada.

Kas tööandja saab omalt poolt pakkuda paindlikku tööaja korraldust?

JahA
EiB
Jah. Tööandjal lasub kohustus naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades kujundada töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustada töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi.

Kas kohalik omavalitsus peab pakkuma töö ja pereelu ühitamiseks lahendusi?

JahA
EiB
Jah. Kohalik omavalitsus on kohustatud osutama erinevaid sotsiaalteenuseid, mis aitavad töö ja pereelu ühitamisele kaasa. Näiteks osutavad kohalikud omavalitsused lapsehoiuteenust 1,5-aastase kuni 3-aastase lapse vanemale ja kuni 18-aastase raske või sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist. Töö ja pereelu ühitamiseks on abi ka teistest kohaliku omavalitsuse poolt osutatavatest sotsiaalteenustest nagu täisealise isiku hooldusteenus või isikliku abistaja teenus.

Kas ka vanemal peab olema nii öelda oma aega?

JahA
EiB
Jah. Selleks, et vanem saaks käia tööl ja olla samas oma lapsele täisväärtuslikuks vanemaks, on oluline, et vanemale jääks aega ka iseenda jaoks.

Kas abivajadusega inimene saab teha jõukohast tööd?

JahA
EiB
Jah. Inimese vanusest või puudest tingitud erivajadus ei välista tema töötamist. Kui inimene vajab töökoha kohandamist, tuleb tööandjal seda mõislikul määral teha. Kohanduste ja abivahendite muretsemise on roll ka sotsiaalhoolekande asutustel.

Kas perekonnas on kõigi liikmete vajadused olulised?

JahA
EiB
Jah. Igal inimesel on õigus valida endale meelepärane eneseteostuse viis. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.

Kas lapsega tegelemine on nii vanema õigus kui kohustus?

JahA
EiB
Jah. Õigus last toetada, kaitsta ja kasvatada on nii õigus kui kohustus. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on vanemal või sellel inimesel, kes last kasvatab. Last kasvatavat inimest peavad lapse õiguste ja heaolu tagamisel toetama riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutused ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud vastavalt oma pädevusele.

Kas tööandja peab töötajale andma sobivad töövahendid, kui töötaja vajab neid tulenevalt oma erivajadusest või paindlikust töökorraldusest.

JahA
EiB
Jah. Töötaja erivajaduse või paindliku töökorralduse puhul on tööandja ülesandeks varustada töötaja töötamiseks vajalike töövahenditega.

Kas ainult lastel lasub kohustus oma abivajadusega vanemaid tööajast aidata?

JahA
EiB
Ei. Ka kohalikud omavalitsused osutavad sotsiaalteenuseid, et toetada tema toimetulekut ja töötamist. Töö ja pereelu ühitamiseks on abi näiteks täisealise isiku hooldusteenust või isikliku abistaja teenusest.

Kas kohalik omavalitsus peab leidma inimese hooldusvajadusest tulenevad lahenduse?

JahA
EiB
Jah. Ka kohalikud omavalitsused osutavad sotsiaalteenuseid, et toetada tema toimetulekut ja töötamist. Töö ja pereelu ühitamiseks on abi näiteks täisealise isiku hooldusteenust või isikliku abistaja teenusest.

Kas ainult ema peab haige lapsega kodus olema?

JahA
EiB
Ei. Kuigi vanemad vastutavad selle eest, et haige lapse hooldamine oleks korraldatud, siis see ei tähenda, et haigestunud last peab kodus hooldama just ema või isa. Hoolduslehe alusel võib töölt ära haiget last hooldama jääda ka keegi teine, kes lapse põetamise ja toetamisega hakkama saab, näiteks sugulane või tuttav.

Kas töökaaslase halvustamine perekondlike kohustuste täitmise pärast on lubatud?

JahA
EiB
Ei. Töökollektiivis tehtud halvustavad pilked või vihaga öeldud kommentaarid võivad mõne inimese panna end ebamugavust tundma ja ta võib seda tajuda ahistamisena. Seetõttu ei sobi töökeskkonnas halvustada inimesi nende lahutamatute omaduste pinnalt nagu seda on perekondlike kohustuste täitmine.

Kas ootamatu perekondliku sündmuse tõttu peab töötajale andma vaba aega?

JahA
EiB
Jah. Tööandjal on kohustus anda ja töötajal on õigus saada tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses isiklike asjade ajamiseks sh olla töölt eemal perekondlikul, haiguse või õnnetusjuhtumiga seotud põhjusel, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega.

Kas lapsevanemal ja elukaaslasel on õigus oma hobidele?

JahA
EiB
Jah. Lapsevanem on samuti inimene oma eriomaste vajadustega. Oskus arvestada Isiklike vajadustega on tähtis. Kui lapsevanem teeb ainult tööd ning pühendub ainult perekonnale ja jätab oma isiklikud vajadused kõrvale, siis võib see mõjuda halvasti lapsevanema vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Kas tööandjale on kasulikum, kui töötajad on puhanud?

JahA
EiB
Jah. Seaduses on ette nähtud töö- ja puhkeaja reeglid selleks, et töötajad oleks töö tegemiseks puhanud. Tööandja saab vajadusel anda täiendavalt puhkepäevi, kui töötja seda näiteks perekondlikel põhjustel vajab.

Kas tööandja tohib töötaja preemiata jätta, kui töötaja puudus töölt või võttis puhkuse perekondlikel põhjustel?

JahA
EiB
Ei. Perekondlikke kohustusi täitvat töötajat ei tohi võrreldes teistega halvemini kohelda ega diskrimineerida mistahes hüvede määramisel, edutamisel või muudes olukordades.

Kas töötajal on võimalik saada hooldaja puhkust?

JahA
EiB
Jah. Töötajat, kes hooldab või toetab märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajavat isikut, nimetatakse hooldajaks. Hooldajal on võimalik hoolduskohustuse täitmiseks kasutada töövõimetuslehte ehk hoolduslehte.

Kas töökaaslaste suhtumine isasse, kes võtab lapse tööle kaasa, peaks olema mõistev?

JahA
EiB
Jah. Lapse kasvatamisega seotud koormus peaks jagunema mõlema lapsevanema vahel võrdselt. Organisatsioonis on oluline roll kolleegidel ja tööandjal, et hoolduskohustusega töötajad tunneksid ennast tööl hästi, kui nad lapse tööle kaasa peavad võtma.

Kas töötajal on õigus isiklike asjade ajamiseks ajutiselt töölt puududa?

JahA
EiB
Jah. Kui töötaja ei saa mõjuval põhjusel tööd teha, peab seaduse järgi maksma tööandja talle keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja on töö juurest eemal. Näiteks peab vaba aega andma arsti juures käimiseks või asjaajamiseks ametiasutustes, kui seda ei saa teha väljaspool tööaega või kodus toimunud avarii korral. Tööandja võib vaba aja saamise korda reguleerida töökorralduse reeglites.

Kas kohalik omavalitsus peab võimaldama koduteenust inimestele, kes vajavad igapäeva tegevustes abi?

JahA
EiB
Jah. Koduteenus on inimestele, kes vajavad abistamist kodustes tingimustes. Kõrvalabiga aidatakse näiteks küttepuid või vett tuppa tuua, toitu valmistada, koristada, pesta vms. Teenus hõlmab ka abi korraldamist väljaspool inimese kodu, kui see on vajalik tema igapäevaseks toimetulekuks, näiteks poest toidu toomine, saatmine arsti juurde jms.

Kas lapsevanemad peaksid võtma vastu töökoha välismaal, kui neil on väiksed lapsed ja hooldamist vajavad vanemad?

JahA
EiB
Jah. Ka lapsevanemad peaksid saama kasutada karjäärivõimalusi, mis neile pakutakse. Hoolduskohustuse leevendamiseks on mitmeid võimalusi. Küsi abi tööandjalt või kohalikust omavalitsusest.

Kas töötajat tohib lapseootele jäämise tõttu töökoha laienemisplaanide tõttu eemale jätta?

JahA
EiB
Ei. Töötajat ei tohi ebasoodsamalt kohelda raseduse tõttu.

Töö- ja pereelu ühildamise
juhend